07.09 I loeng

On By JohannaIn Digitaalse meedia sisutootmine, UncategorizedLeave a comment

RASTERGRAAFIKA PILDI SUURUS

  • Rastergraafika pildi suurust mõõdetakse pikselites (kõrgus x laius nt.800×600)
  • Digifotograafias megapixleid (nt 3MPx)
  • Pildi füüsilised mõõtmed (printiisel) aga selle arvutamisel tuleb arvestada punktitihedust
  • Pildi suurus andmemahu ühikutes (b, kb, Mb jne), see sõltub värvisügavusest, pildi suurusest ning failivormingust.

PUNKTITIHEDUS

  • Punktitihedus kirjeldab pikslite hulga pikkusühiku kohta.
  • Mõõtühik on dpi (dots per inch).
  • Mida suure punktitihedus, seda kvaliteetsem, tervam on pilt.
  • Tüüpilised punktitihedused on  näiteks
    • 75 dpi
    • 96 dpi (PC ekraan)
    • 72 dpi- mac originaal punktitihedus
    • 100 dpi
    • 200 dpi
    • 300 dpi (soovituslik OCP tegemiseks ja printimiseks)
    • 600 dpi (tavaline printer)
    • 1200 dpi
    • jne
  • Kasulik on pildi jaoks valida punktitihedus, mis vastab väljundseadmele
  • Pildi füüsilised mõõtmed (printimisel 300,600) arvutatakse pildi suuruse jagamisel punktitihedusega.

VÄRVUSSÜGAVUS

  • Värvussügavus näitab, kui palju andmeid (bite) salvestatakse iga pikseli värvuse kirjeldamiseks. Ühtlasi määrab see, kui palju erinevaid värve on pildil võimalik näidata
    • must=0
    • valge=1
    • 1 bit= 2 värvi
    • 4 bit= 16 värvi või halltooni
    • 8 bit=256 värvi või halltooni
    • 16 bit= 65536 värvi

 

Kaasav haridus ja selle rakendamine koolis- Ait

On By JohannaIn Õpi- ja käitumisraskustega õpilane ainetunnisLeave a comment

MIS ON HARIDUSLIK ERIVAJADUS

Koolis kasutatakse mõistet HARIDUSLIKUD ERIVAJADUSED..

Lasteaias on kasutusel mõiste ARENGULISED ERIVAJADUSED.

HEV käsitlemise ajalugu

  • vana testament
    • puudega inimesed ebapuhtad
  • keskajal
    • teenijad, narrid
    • saadeti hukka
  • renesanss
    • parm hoolitsus
    • inimlik ravimine
    • katolik kirik aktepteeris paremini
  • esimesena said hariduse kurdid

 

SEADUSED JA REGULATSIOONID

 

04.10 Õpi- ja käitumisrakustega õpilane ainetunnis

On By JohannaIn Õpi- ja käitumisraskustega õpilane ainetunnisLeave a comment

Lugemisraskused

  • VÄLJA PAISTAB LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUS
  • VÄLJA EI PAISTA
    • peab asju kiiresti nimetama
    • mittetähenduslike sõnade lugemine
    • üksiksõnade lugemisel raskusi

Toetamist vajavad oskused

  • funktsionaalne lugemisoskus
  • sõnavara laiendamine
  • tervikpildi kujundamine
  • lugemistekstide kohandamine

Funktsionaalne lugemine:

  • oskus teksti lugeda,mõista ja analüüsida ning tekstiga tööd teha
  • üks lapse õpiedukuse ja koolis edasijõudmise aluseid

VÄLJASELGITAMISE NIPID:

  • ümberjutustamine
  • etteütlus

Tekstide kohandamine

  • pikemad õpikutekstid peaks tegema õpilastele lihtsamaks
  • teksti keerukust mõjutab sõnade abstraktsuse aste
  • kasutatavad lauseliigid- lihtlaused, lühemad liitlaused
  • tekstide liigendamine sobiv kirjasuurus 14-16 ühikut, lausete vahele suuremead vahed

Töö tekstiga

  • pealkirja analüüsimine, teksti sisu ennustamine
  • varasema kogemuse väljaselgitamine ja sidumine tunni teemaga
  • uute ning keerluslisemate sõnade, mõistete ja väljendite esiletoomine

 

  • verifitseerimisharjutused- Pippi sõitis kosmosesse- Õige/ vale
  • erinevate grammatiliste vormide esiletoomine ja nende selgitamine piltide või aktiivse tegevusega
  • mõistekaardi alustamine
  • küsimuste küsimine

Töövõtted õpetajale:

  • ära küsi last valjusti ette lugema va juhul kui ta ise tõstab kätt
  • anna lisaaega töö lõpetamiseks
  • hinda sisu, mitte õigekirja
  • kui tahad kontrollida lapse teadmisi, küsi lapse vastus võimalusel suuliselt
  • võimalda raamatuid kuulata- raamat peaks siiski ees olema, et teksti jälgida
  • julgusta last kirjutama ilusa käekirjaga
  • leia lapsele sobilik koht klassis
  • palu lapsel kasutada rea pidamiseks joonlauda või järjehoidjat

LUGEMISRASKUSE TOETAMINE

  • kasuta lihtsat keelt
  • kohanda teksti
  • täpsusta väljendit “harjuta veel”
  • abista juhiste mõistmisel
  • arendada teadlikku lugemisoskust
  • suuna last enne lugemist palaga tutvuma
  • aita lapsel sõnastada mõtteid
  • arenda järeldamisoskust
  • märka märki
  • korda ja kinnista
  • rikasta sõnavara

ÕPIKESKKONNA KOHANDAMINEÕ

Arvestamine: klassis

  • lapse istumise koht- üldjuhul  istuma ukse pool
  • õpisõber
  • vähe stiimuleid ümberringi
  • koht rahunemiseks
  • kummilint ümber toolijalgade
  • nihelemispadi
  • stressipall
  • klassi abiline
  • korraldused
    • checklist
    • märkmepaberid

Ait 06.09

On By JohannaIn Õpi- ja käitumisraskustega õpilane ainetunnisLeave a comment

Mis on hariduslik erivajadus?

alates 70.aasta aastatest kasutuses neutraalne mõiste hariduslik erivajadus

Koolis kasutatakse mõistet hariduslikud erivajadused

Lasteaias kasutatatekse mõistet arengulised erivajadused.

HEV AJALUGU 

1760 Pariisi instituut kurtidele

1900-1950 lood i alus KOHUSTUSLIKUKS HARIDUSEKS.

pärast II ms hakati looma süsteemi hariduslike erivajaduste toetamiseks  parallelselt tänapäevasüsteemiga.

HEV PIONEERID

  • Itard
    • Väitis esimesena, et HEV õpetamise meetodid võivad HEV laste õpetamisel olla efektiivsed
    • kasutas süstemaatilist tehnikat, et õpetada ühele tarzan-lapsele suhtlemist ja eneseteenindusoskusi.
  • Séguin
    • lõi HEV lapse õpetamisel mitmed mõjukad suunised
    • eesmärgiks iseseisvuse arendamine ja enesetunnetuse kasvatamine HEV õpilastes. Tähitis motoorsete oskuste parendamine
  • Montessori
    • õpetas vaimupuudega lapsi
    • lõi Montessori pedagoogika, mille alusel kasvatuse eesmärk on loomulikult arenev ehk tasakaalustunud laps.
  • Decroly
    • käitumisraskused ja kerge vaimupuue
    • lõi erikooli ja hiljem tavakooli

 

Puue, häire või erivajadus?

ERIVAJADUS- ingil põhjusel esinev võimekus õppimisel, mistõttu vajab õpilane õppe- ja kasvatustingimuste kohandamist.

HÄIRE- organismi, psüühika või mõne muu funktsiooni ajutine, üsna kergesti mõõdus ja/või kõrvaldatav erivajadus.

 

HEV põhjused

  • vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga
  • ebaadekvaatne ja või vähe toimiv õpe
  • sünnipärased või omandatud puue

HEV jaotus

HEV sügavuse järgi

  • sügav
  • raske- ööpäeva ringne
  • keskmine- korra nädalas

HEV levist lähtuv

  • haruldased- kuni 1% mingist vanuserühmast
  • sagedased- 5%

Tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast lähtuv

  • meelepuue
  • vaimupuue
  • kõnepuue
  • kehapuue
  • õpiraskused
  • emotsionaal- või käitumisraskused

HEV õpilaste osakaal

ca 22%

Poistel esineb hariduslike erivajadusi sagedamini kui tüdrukutel

kõige sagedasemaks kombinatsiooniks arvutamis- kirjutamis- ja lugemisraskus ja ajutine õpiraskus või esimene kombinatsioon õpiraskustega.

 

ÕPIRASKUSED

 

 

Esimese kontaktpäeva reflektsioon

On By JohannaIn AktiivõpeLeave a comment

Käis ja aktiivõpe (3 ühenduspunkti)

Olen varasemalt kokkupuutunud Käisi ja tema üldõpetusega. Käisi üks põhimõtetest oli see, et enamus tegevusi millega laps/õpilane kokku puutub, peaksid olema käed-külge tegevused. Käed külge tegevused suunavad last ühendama enda varasemaid “teoreetilisi” teadmisi uute teadmistega läbi praktika.  Lisaks rõhutas Käis, et teadmised mida laps omandab peaksid algama teda ümbritsevast keskkonnast ja liikuma järjest nö kaugemale. Seega on lapsele väga oluline, et teda esmalt ümbritsev keskkond toetab tema arengut. Käis on välja toonud ka, et lapsel peaks olema õppimiseks sobiv keskkond ja teema peaks teda huvitama. Antud aspektid toetavad lapse motivatsiooni ja arengut.

Üks küsimus: mida tahate teada aktiivõppest?

Kus läheb piir aktiivõppe ja nö tavaõppe vahel? Esimeses loengus tekkis aktiivõppe mõiste arutamisel ka arusaam, et aktiivõpe ei pea olema füüsiline aktiivsus.

Kuidas hinnata aktiivõpet (ajurünnak)?

Aktiivõppe hindamine on küllaltki keeruline. Igale õpilasele ei pruugi sobida praktiline tegevus, vaid eelisatb saada hinnangut testi näol. Hinnangut on võimalik anda samas ka läbi arutluse, kus õpilased annavad tagasisidet tunnis tehtu ja kogetu  näol. Lisaks võivad õpilased hinnata üksteisi etteantud kriteeriumite näol.

SISSEJUHATUS

On By JohannaIn AktiivõpeLeave a comment

AKTIIVÕPPE MÄÄRATLUSED

  • Bonwell& Eison tõdevad, et aktiivõppel pole ühtset definitsiooni ega isegi koolkonda
  • Kuurme seob aktiivõppe aktiivsuspedagoogika ja probleemõppega, Eesti kontekstis aga Käisiga.
  • Aktiivõppe maaletooja: Enn Siim Kolga kooli direktor.

AKTIIVÕPE VS PASSIIVÕPE

  • aktiivsu ei pea olema füüsilist laadi
  • tihtilugu töhendab aktiivõpe lihtsalt “teaduslikumat” nimetust “uuele” või “heale” pedagoogikale.

AJURÜNNAK Millised võiksid olla aktiivõppe puhul õpitulemuste hindamismeetodid kooliinformaatika kontekstis?

  • 1. faas- ei tohi olla kriitikat
    • tunnikontroll
    • tööleht- individuaalne
    • intervjuu
    • videoraport
    • praktiline ülesanne
    • partnerhindamine
    • enesehindamine
    • reflektsioon blogis/ eportfoolios
    • õpeta teist
    • koosta juhend, plakat vms
    • koosta ülesanne
    • referaat
    • esitlus
    • mäng (hindamine on lõimitud õppimisse)
  • 2.faas
    • ideede korrastamine

ÜLESANNE :

Koostada tunniakava PocketLab’ile.

Tunnikava leitav edidaktikumist.